Ühistu sise- ja välistruktuur

Ühistutel on oma omadused võrreldes teiste ettevõtte- või organisatsioonistruktuuridega. Kui ühistu struktuuri ettevalmistamisel põhineb täielikult seaduse (UU) mandaat. 25, mis käsitleb ühistuid, fondide eelarvet ja ühistu põhikirja ning koosolekute otsuste tulemusi.

Seaduses nr. 25. detsembril 1992 selgitati, et ühistuorganisatsioon koosneb liikmete koosolekust (RA), juhtkonnast ja juhendajatest ning vajadusel saab juhtkond määrata juhi (juhi või töötaja), kellele antakse volitused ja volitused ettevõtte juhtimiseks. Kõigil neil organisatsioonidel on oma ülesanded ja roll ühistu struktuuris.

Organisatsiooni ülesande täitmisel peavad ühistutel olema selged tööriistad (struktuurid). Kus on ühistu struktuur jagatud ühistu sisestruktuuriks ja ühistu väliseks struktuuriks.

Sisemine ühistu struktuur

Ühistu sisemine struktuur on ühistute asutuste tegevuste või ülesannete elluviimise struktuur, mis hõlmab liikmete, ühistu administraatorite ja ühistute juhendajate koosolekut.

Liikmete koosolek on ühistu kõrgeim võim. Koosoleku päevakord hõlmab erinevaid küsimusi, mis on seotud juhtkonna vastutuse, tulemuslikkuse hindamise ja tulevikuplaanidega. Püüdis jõuda otsusteni arutelude teel, et jõuda konsensusele.

(Loe ka: ühistute mõiste ja tüübid)

Kui otsustamisel on probleeme, tehakse otsus häälteenamusega või hääletamise teel. Selle koosoleku otsuse tulemused on siduvad kõigile ühistu liikmetele, sealhulgas juhtkonnale.

Ühistu haldajad on ühistut haldavad inimesed, kelle valivad kõik kooperatiivi liikmed liikmete koosolekul. Juhtimise tingimused ja ametiaeg reguleeritakse ühistu põhikirjas ning ametiaeg ei ole pikem kui 5 aastat. Kui ametiaeg on läbi, saab vana juhtkonna tagasi valida.

Juhtkonna ülesanneteks on ühistu ja selle äri juhtimine, tööplaani esitamine ja ühistu tulude ja kulude eelarvekava koostamine, liikmete koosolekute pidamine, aruandlus kohustuste täitmise finants- ja aruandekohustuse kohta ning liikmete ja haldajate raamatute loetelu pidamine.

Ühistu juhendaja on isik, kes jälgib ühistu tegevust ja valitakse liikmete koosoleku ajal. Kus on juhendaja ülesanne kontrollida (auditeerida) ühistute põhimõtete rakendamist ja juhtimist ning koostada nende järelevalve tulemuste kohta kirjalik aruanne.

Ühistu väline struktuur

Ühistu väline struktuur on ühistu enda tasemel põhinev ühistu struktuur, mis hõlmab peamist ühistut, ühistut, keskühistut, esmast ühistut ja esmase ühistu enda liikmeid.

  1. Peamine ühistu või valdusühistu on ühistu, mille liikmeteks on vähemalt kolm ühistut, mille asukoht on riigi pealinn.
  2. Ühistud on ühistud, mille liikmed koosnevad vähemalt kolmest keskühistust ja kelle asukoht on provintsi pealinnas.
  3. Keskühistud on vähemalt 5 esmase ühistuga ühistud, mille asukoht on linnaosa pealinn.
  4. Esmased ühistud on ühistud, mille liikmetel on vähemalt 20 üksikliiget, kes ühinevad sama eesmärgiga.
  5. Sekundaarsed ühistud on ühistud, mis koosnevad ühistuorganite kombinatsioonist ja mille tööpiirkond on esmaste tingimustega võrreldes laiem.