Inimeste närvisüsteemi struktuur

Inimkehal on keha tegevust reguleeriv süsteem, mida nimetatakse reguleerimissüsteemiks. Inimeste reguleeriv süsteem hõlmab närvisüsteemi, hormonaalset ja sensoorset süsteemi. Närvisüsteem töötab muutuste korral kiiresti. Siin on kaks funktsiooni, nimelt kõigi kehaosade stimulatsiooni vastuvõtja ja juhina.

Närvisüsteem mängib rolli ka neile stiimulitele reageerimisel. Stimuleerivaid närvirakke nimetatakse retseptoriteks, teisi stiimulitele reageerivaid rakke nimetatakse efektoriteks.

Teadlik ja teadvustamatu närvisüsteem

Inimese närvisüsteem jaguneb kaheks, nimelt teadlikuks ja teadvustamata (autonoomseks) närvisüsteemiks.

Teadlik närvisüsteem

See süsteem koosneb kahest osast, nimelt kesknärvisüsteemist ja perifeersest või perifeersest närvisüsteemist.

Kesknärvisüsteemil on funktsioon reguleerida ja kontrollida koordinatsioonisüsteemi. See koosneb ajust ja seljaajust. Aju ise jaguneb edasi mitmeks osaks, nimelt esiosaks (prosensefalon), keskajuks (mesensefalon) ja tagajuureks (rombensefalon).

närv

Esiosa ehk prosensefalon koosneb kahest osast, nimelt suuraju (cerebrum) ja diensefalon. Dientsefalonis on taalamuse ja hüpotalamuse osad. Aju on aju suurim osa, mis asub aju kõige esiotsa. Aju koosneb vasakust ja paremast ajupoolkeral. Iga poolkera on jagatud mitmeks sagariks, nimelt frontaalsagaraks, parietaalsagaraks, kuklasagaraks ja ajaliseks sagaraks.

Taalamus on see osa, mis toimib kogu sensoorse teabe, välja arvatud lõhna, vastuvõtmiseks. Taalamus toimib ka emotsionaalse tajumise kohana.

(Loe ka: Miks me kõnnime kätega?)

Hüpotalamus toimib autonoomse närvisüsteemi koordineerimiskeskusena ja reguleerib emotsioone, veetaset kehas, vererõhku, veresuhkru taset ja nii edasi.

Keskaju ehk mesentsefaloon on väikeaju (väikeaju) ees ja mängib rolli silmade refleksides ja lihaste kokkutõmbumises.

Tagumine aju ehk rombensefalon koosneb väikeajust (väikeajust), pons varolli'st ja piklikust või kaugelearenenud luuüdist. Väikeaju on motoorse reguleerimise keskus, kontrollides lihaste aktiivsust ja reguleerides keha tasakaalu.

Varolli pons ehk varoli sild on närvikiud, mis ühendavad vasaku ja parema väikeaju. Piklikaju on ajutüve põhjast leitud osa, mis toimib hingamise ja südame löögisageduse kontrollimise keskusena.

Seljaaju või seljaaju mängib rolli ka kesknärvisüsteemis. Seljaaju toimib impulsside ülekandmisel ajju ja tagasi ning mängib rolli refleksides.

Seljaaju väliskülg (ajukoor) on valge ja seda nimetatakse alba-aineks, samal ajal kui seljaaju sisekülg (medulla) on hall ja seda nimetatakse grisseaineks.

Peale kesknärvisüsteemi koosneb teadlik närvisüsteem ka perifeersest või perifeersest närvisüsteemist. See koosneb närvirakkudest, mis toimivad impulsside kandmiseks kesknärvi ja kesknärvi. Perifeeria koosneb 31 paarist seljaaju (seljaaju) närvidest ja 12 paarist aju närvidest (kraniaalne).

Teadvuseta närvisüsteem

Teadvuseta või autonoomne närvisüsteem toimib alateadlikult töötavate siseorganite liikumise juhtimiseks. Autonoomne süsteem koosneb 2 tüüpi närvidest, nimelt sümpaatilisest närvist ja parasümpaatilisest närvist.

Sümpaatilised närvid asuvad seljaaju põhjas rindkere ja talje piirkonnas. Sümpaatilised närvid toimivad tavaliselt kehaorganite töö kiirendamiseks.

Parasümpaatiline närv on närv, mis ulatub luuüdist. Üldiselt toimib parasümpaatiline närv keha elundite töö aeglustamiseks.