Suu kui seedeelund, millest see koosneb?

Iga päev tarbitavat toitu kasutab keha energia moodustamiseks, nii et me suudaksime läbi viia erinevaid tegevusi. Neid toite ei saa aga muuta, seedida ja nende toitained omastada, kui seedeelundid, üks neist on suu, neid ei töödelda.

Suu on sissepääs seedetrakti, kus suus toimub toidu koostisosade jaotus väiksemateks. Suu piiravad ülemised ja alumised huuled, samas kui suu põhiosad on hambad ja keel, mis toimivad toidu närimiseks, et muutuks sujuvamaks ja pehmemaks, et hõlbustada neelamist ja seedimist.

Toidu seedimine suuõõnes toimub mehaaniliselt ning seda aitavad hambad ja ilu. Keemiliselt aitab seda seedimist süljes sisalduv amülaasi ensüüm.

Hammas

Hambad koosnevad dentiinist ja emailist. Hammaste osad, millest moodustub hambakroon ja -juur. Üldiselt maetakse hambad lõualuu õõnsusse ja on erineva suurusega, kuid sama kujuga ja neid nimetatakse homodontideks. Vahepeal nimetatakse hambaid, millel on oma funktsioonilt erinev kuju, heterodontideks.

Hambaid on mitmesuguseid, muu hulgas lõikehambad (lõikehambad), kihvad (kihvad), molaarid (premolaarid) ja tõelised molaarid (molaarid). Hambad on siiski väga vastuvõtlikud kahjustustele, sest lisaks sellele on suus palju baktereid, lisaks sellele, et söödud toit võib kahjustada hammaste emailikihti.

(Loe ka: 7 inimese seedeelundite häiret)

See sunnib meid oma hammaste eest korralikult hoolt kandma ja hammaste tervena ning hoolitsetena hoidmiseks on mitmeid viise, nimelt hambaid ja igemeid regulaarselt harjates. Hambaid tuleb pesta hommikul ja enne magamaminekut, samuti pärast söömist. Selle eesmärk on eemaldada hammastele kleepuvad toiduosakesed.

Keel

Keel on lihaseline organ, mis kinnitub suuõõne põrandale. Keele ülemisel pinnal on palju tuhandeid pisikesi eendeid, mida nimetatakse papillideks, mis on palju keerulisi närvide ridu, mis moodustavad maitse- ja maitsemeeli.

Lisaks maitsemeelele on keel ka abiks toidu närimisel. Keel suudab toitu purustada ja toitu panna nii, et seda saaks hammaste poolt korralikult närida.

Lisaks aitab keel kaasa ka toidu neelamise protsessis, keele liikumine põhjustab toidu sattumist söögitorusse. Lõpuks mängib keel kõne aitamisel rolli.

Keel suudab tuvastada mitmesuguseid toidumaitseid, seda seetõttu, et papillal on rakk, mis on maitsetundlik. Kui magusa maitse jaoks on see keele otsas, mõru maitse on keele tagaosas, võõras maitse on keele esiküljel, hapu maitse on tagaküljel ja keele keskosa on väga tundlik puudutuste ja kuumuse stiimulite suhtes.