Sotsiaalse tegevuse määratlus

Ühiskondlikus elus pole üllatav, kui teete koostööd ümbritseva keskkonna puhtuse ja ilu säilitamisel. Näiteks töötades koos nädalavahetustel naabruskonna puhastamiseks. See on näide ühiskondlikust tegevusest kogukonnas. Kuid kas teate sotsiaalse tegevuse tähendust?

Sotsiaalne tegevus on sotsiaalteaduses üks olulisi mõisteid. Kus see sotsiaalne tegevus on tegevus, mille viivad läbi inimesed teiste inimestega. Sotsiaalse tegevuse tunnuste hulka kuulub see, et tegevus viiakse läbi teiste käitumist arvestades, sotsiaalsel tegevusel on suund ja tagajärjed ning teistel mõjutatavad ja mõjutatavad tegevused.

Sisuliselt on sotsioloogia valdkonnas 3 teooriat, mis suudavad määratleda sotsiaalse tegevuse tähenduse, nimelt sümboolse interaktsiooni teooria, olukorra määratlemise teooria ja dramaturgia teooria.

1. Sümboolne interaktsionismi teooria

See sümboolne vastasmõju teooria on üks sotsioloogilistes uuringutes enim kasutatavaid teooriaid. Kus eeldab see teooria, et inimesed moodustavad mõtte suhtlusprotsessi kaudu. See teooria keskendub isekäsituse ja -tajude olulisusele, mis inimestel on aluseks teiste inimestega suhtlemisel.

(Loe ka: Sotsiaalne suhtlus: esinemise määratlus, omadused ja tingimused)

Selle teooria esitas George Herbert Mead. Tema sõnul toimub inimeste suhtlus tähenduslike sümbolite või märkide abil. Selles sümboolses suhtluses on 3 põhipunkti, nimelt; inimesed tegutsevad tähenduste järgi, mida teised inimesed neile annavad, tähendused luuakse inimeste interaktsioonides ja tähendusi muudetakse tõlgendamise kaudu.

Kogukonnas on levinud näide see, kui keegi sureb, et anda märk, et keegi leinab või leinab, annavad elanikud matusekodu keskkonna ümber kollase lipu sümboli või sildi. Seda tehakse selleks, et edastada vaatajatele sõnum, et keegi on surnud.

2. Olukorra määratlemise teooria

Järgmine teooria, mis määratleb sotsiaalse tegevuse tähenduse, on olukorra määratlemise teooria. Selle teooria esitas WI Thomas, kus öeldi, et inimesed ei reageeri väliste stiimulite saamisel kohe. Inimese toimingutele eelneb alati hindamisetapp ja kaalumine või välised stiimulid valitakse olukorra tõlgendamise või määratluse loomise kaudu, mis seejärel mõtestab.

Üks näide sellest, kui keegi tervitab, tekib stiimuliks vastus, mis on kõigepealt valitud ja tähendatud. Näiteks saab neiu tervituse mehelt, keda ta ei tunne, siis tõlgendab ta, et mehe tervitus ei põhine heas usus, siis kipub neiu reageerima tema tõlgendusega sobivate toimingutena, näiteks ignoreerides tervitust.

3. Dramaturgia teooria

Selle teooria lõi Erving Goffman esmakordselt 1959. aastal oma teoses pealkirjaga "Enese esitlemine igapäevaelus". Dramaturgia on teooria, mis viitab sellele, et teatril ja draamal on sama tähendus kui sotsiaalsel suhtlemisel inimelus.

Dramaturgia on sotsiaalse interaktsiooni mõiste süvendamine, mis tähistab individuaalseid ideid, mis vallandavad ühiskonnas sotsiaalsed muutused kaasaegse ajastu suunas. See dramaturgia teooria tekkis reaktsioonina ühiskonna sotsiaalsetele ja rassilistele konfliktidele.

Üks näide on jalgpallur, kes näeb rohelisel väljakul vastastega silmitsi karm ja äge, kuid koju naastes saab temast õrn ja rõõmsameelne inimene vahetult pärast naise ja lastega kohtumist.