Erinevus APBN-i ja APBD ettevalmistamisel ja rakendamisel

Eelmises artiklis käsitlesime APBN-i ehk riigi tulude ja kulude eelarvet. Valitsussüsteemi jaoks mõeldud iga-aastase finantskavana on APBN-il üsna erinevad erinevused APBD-st, nagu piirkondlike valitsuste ja DPRD-de finantsplaan. See hõlmab nii ettevalmistamist kui ka rakendamist.

Kui APBN sisaldab riigi kulusid, sisaldab APBD, mis tähistab piirkondlikku tulude ja kulude eelarvet, üksikasju piirkondlike tuluallikate ja piirkondlike kulutuste kohta ühe aasta jooksul. Seda regulatsiooni reguleerib seadus nr. 2003. aasta 32.

Lisaks nende ulatusele on APBN-il ja APBD-l erinevad disaini- ja rakendusprotsessid, teate. Vaatame seda koos, et te ei läheks nende kahe vahel sassi.

Koostamine ja rakendamine

Riigieelarve

APBN-i ettevalmistamisel tuleb järgida põhimõtteid, nimelt sõltumatuse, teravustamise ja kokkuhoiu põhimõtet.

Sõltumatuse põhimõte tähendab, et finantseerimine põhineb riigi võimel täiendada välislaene. Arenguprioriteetide teravustamise või süvendamise põhimõte tähendab, et APBN peab eelistama kasulikku rahastamist. Lõpuks nõuab kokkuhoiu põhimõte riigieelarvest tõhususe ja tootlikkuse suurendamist.

APBN-i ettevalmistamise võib jagada kaheks etapiks, nimelt aruteluprotsess ja edastamisprotsess. Valitsuse ja DPRi vaheliste kõneluste protsess toimus veebruarist augustini. Seejärel viiakse APBN-i esitamine, ülevaatamine ja kinnitamine läbi augustist detsembrini.

APBNi ettevalmistamine algab valitsuse poolt RAPBNi (riigitulude ja kulude eelarve projekt) koostamise etapist jaanuarist märtsini. Seejärel esitatakse keskvalitsus RAPBN aprillist maini DPR-ile. DPR vaatas eelnõu läbi ainult juulist augustini. RAPBN-i otsused APBN-i saamiseks või eelmise aasta APBN-i kasutamine viiakse läbi augustist detsembrini.

APBN-i rakendamist reguleerib seadus nr. 45, mis käsitleb APBN-i rakendamise korda, et APBN saaks korralikult ja vastutustundlikult töötada. Selle rakendamisel on riigieelarve järelevalve, mis on sisemine ja väline. Sisemist järelevalvet rakendab järelevalvealuse grupi järelevalveüksus. Samal ajal teostab välist järelevalvet BPH (BPH) kontroll.

APBD

APBD kavandamine ja ettevalmistamine on reguleeritud valitsuse määrusega nr. Piirkondliku finantsjuhtimise kohta. APBD kavandamise ja ettevalmistamise sammud algavad RAPBD (piirkondliku tulude ja kulude eelarve projekti) koostamisest, mille viib läbi piirkondlik valitsus. Seejärel esitatakse RAPBD DPRD-le. Uut RAPBD-d arutasid DPRD ja eelarve töörühm. Lõpuks kinnitatakse heaks kiidetud RAPBD APBD-sse ja rakendab valitsus.

APBD ettevalmistamisel on mitu põhimõtet, milleks on üldsuse osalemine, läbipaistvus ja vastutus, eelarvedistsipliin, tõhusus ja mõjusus ning põhimõtete ja seaduste järgimine.

Kogukonna osalemine tähendab, et kogukond tuleb kaasata APBD ettevalmistamisse lootuses, et APBD saab ette valmistada asjakohaselt ja vastavalt eesmärgile. Läbipaistvus ja aruandekohustus viitavad APBD-le, mis peab olema läbipaistev ja üldsusele kättesaadav, et vältida RAPBD väärkasutamist.

Eelarvedistsipliin tähendab, et APBD-sse kavandatud tulud peavad olema ratsionaalsed ja eelarveliste piirangutega. Tõhusus ja tulemuslikkus viitavad eelarve kasutamisele, mis peab olema optimaalne ning mis võib parandada teenuseid ja üldsuse heaolu. Põhimõtetele ja seadustele allumise põhimõte tähendab, et APBD ettevalmistamine peab olema kuulekas ega tohi olla vastuolus kehtiva seadusega.

Pärast APBD kavandamist ja vormistamist alustatakse APBD rakendamist. APBD rakendamine on kohalik omavalitsus, kes määrab RASKi (tööüksuse eelarve kava) APBD põhjal, mis on legaliseeritud muutuma DASKiks (tööüksuse eelarve dokument). Seejärel saab DASKist kogu eelarve täitmise põhijuhend.