Teadusliku töö struktuuri uurimine algusest lõpuni

Teadustöö on artikkel, mille eesmärk on anda teadusteoorial ja -meetoditel põhinevad probleemidele vastused. Teadustööd nähakse ka teadmiste produktina, mida on õpingute käigus uuritud. Seetõttu ei saa seda tööd kirjutada juhuslikult, vaid see peab põhinema andmetel ja faktidel.

Kirjatöödena on teadustöödel oma ülesehitus, mida tuleb mõista ja järgida. Niisiis, neile, kes hakkavad õppima teadustöid kirjutama, tutvume lähemalt kirjutise ülesehitusega, et seda kompileerimisprotsessis hõlbustada!

Laias laastus jagunevad teadusartiklid kolmeks osaks, nimelt sissejuhatus, arutelu ja lõpetamine. Neil kolmel on rohkem alajaotisi, nii et artiklit saab aru taustast, kasutatavatest teooriatest ja meetoditest ning tulemustest.

Sissejuhatus teadustöösse

Selles osas räägitakse tavaliselt uuringu läbiviimise põhjustest, mis on selle taust (probleemi taust). Taust kirjeldab olemasolevat probleemi nii, et sellele vastamiseks viiakse läbi uuringuid.

(Loe ka: kuidas sissejuhatust korralikult ja korrektselt kirjutada?)

Sissejuhatuses käsitletakse ka uurimiseesmärke kui lahendust tekkinud probleemidele. Lisaks on ka uurimispiirangud, et uurimisteemad ei läheks rajalt välja ja püsiksid tasemel.

Arutelu

Teises osas hakatakse visandama teooriat, mida kasutatakse uuringute läbiviimisel. Varasemaid uuringuid kasutatakse ka viitena, et saaksime paremini mõista teooriaid ja meetodeid, mida teatud teemade uurimiseks kasutatakse.

Selles osas peame selgitama ka uuringute läbiviimisel kasutatavaid etappe. Seejärel kirjeldage saadud andmete ja saadud faktide põhjal tehtud uuringute tulemusi.

Sulgemine

Lõpposas selgitatakse seejärel teadustöös saadud lõplikke järeldusi. Me ise otsustame, kas tulemused võivad olla vastuseks sissejuhatuses kirjeldatud taustale või mitte. Kuid tuleb märkida, et teadustööd pole raisatud. Kui me ei oska probleemile vastata, võivad saadud uurimistulemused siiski olla edasiste uuringute aluseks.

Lõpuks esitage uuringutulemuste põhjal ettepanekud. Need ettepanekud võivad olla kogukonnale mõeldud praktiliste nõuannete vormis, samuti võivad need olla akadeemilised nõuanded neile, kes jätkavad uurimistööd hiljem, et saada paremaid tulemusi.

Üksikasjalikumalt on siin teadusartikli peatükkide ja alapeatükkide paigutus.

Pealkiri >> LÜHIKOKKUMINE >> TÜÜBIKINNITUSLEHT >> EESSÕNA >> SISUKORD >> PEATÜKK I. SISSEJUHATUS (probleemide taust, probleemide sõnastamine, kirjutamise eesmärk ja eelised) >> II PEATÜKK. TEOORIA FOND (teoreetiline uuring, mõtlemisraamistik, kirjutamismetoodika) >> III PEATÜKK. ARUTELU (juhtumikirjeldused, juhtumianalüüs) >> IV PEATÜKK. KOKKUVÕTE (järeldused ja ettepanekud) >> VIITED.

I. PEATÜKK SISSEJUHATUS koosneb probleemi taustast, probleemi sõnastusest, kirjutamise eesmärkidest ja kasuteguritest.

II PEATÜKK TEOORIA FOND koosneb teoreetilisest uuringust, mõtlemisraamistikust ja kirjutamismetoodikast.

III PEATÜKK ARUTLUS sisaldab juhtumikirjeldusi ja juhtumianalüüse.

IV PEATÜKK KOKKUVÕTE koosneb järeldustest ja ettepanekutest.