Demokraatia määratlus

Kas olete näinud õpilaste või organisatsioonide rühma meeleavaldusi? See on näide demokraatia rakendamisest kui inimeste ülevoolavate püüdluste vormist kõigi riigis esinevate probleemide vastu.

Demokraatiast endast rääkides on ehk esimene asi, mis pähe tuleb, inimestele suunatud vabaduse mõiste. On loosung, mida ei saa kunagi lahutada demokraatiast, nimelt "rahvast, rahva poolt ja rahva jaoks".

Tundub, et demokraatia on rahvuse ja riigi erinevates eluviisides suundumus peaaegu kõigis maailma riikides. Tegelikult ihkavad peaaegu kõik maailma inimesed oma riigis demokraatlikku keskkonda. Selle seletuse põhjal otsustades, mida tähendab demokraatia?

Demokraatia on kombinatsioon kahest sõnast kreeka, nimelt demod mis tähendab, et inimesed, ja kratos / cratein mis tähendab valitsus. Inglise keelest imbusid demod ja kratod demokraatiasse. Maailma keele suure sõnaraamatu järgi tähendab demokraatia poliitilises mõistes, mis tähendab inimeste valitsemist.

(Loe ka: Suveräänsuse teooria tundmaõppimine)

Demokraatias on demokraatia tugisambad ehk teisisõnu trias politica, mis jagab võimu kolmeks, nimelt kohtusüsteemiks, täidesaatevaks võimuks ja seadusandlikuks võimuks.

Kohtusüsteem on institutsioon, mis omab võimu kohtusüsteemis. Selle institutsiooni moodustavad kõrgeim kohus (MA), konstitutsioonikohus (MK) ja kohtukomisjon (KY). Täidesaatev võim on institutsioon, millel on valitsusvõim. Sellel asutusel on kõige laiem autoriteet ja kohustused. Vahepeal on seadusandja riigiasutus, millel on õigus seadusi kujundada. See asutus koosneb Rahva Esindusnõukogust, Rahva Konsultatiivassambleest (MPR) ja piirkondlikust esindusnõukogust (DPD).

Demokraatia praktikat on kasutatud poliitilise süsteemina, mille on kasutusele võtnud enamik maailma riike. Kuid rakendamine varieerub sõltuvalt iga riigi vaatenurgast. Demokraatial on mitmesuguseid vorme, sealhulgas põhineb tähelepanu, ideoloogia ja rahva tahte suunamise protsess.

Tähelepanu rõhutamine

Rõhuasetusest lähtuvalt jaguneb demokraatia kolmeks, nimelt formaalseks demokraatiaks, mis toetab võrdsust poliitilises valdkonnas; materiaalne demokraatia, mis püüab kõrvaldada erinevusi majandussfääris; ja kombineeritud demokraatia, mis võtab head ja eemaldab halva.

Ideoloogia

Ideoloogia põhjal jaguneb demokraatia kaheks, sealhulgas põhiseaduslik demokraatia või liberaalne demokraatia, mis põhineb vabadusel või individualismil; ja inimeste demokraatia ehk proletaarne demokraatia põhineb marksismil-kommunismil.

Rahva tahte kanaldamise protsess

Lähtudes rahva tahte suunamise protsessist, jaguneb demokraatia kaheks, nimelt otsedemokraatiaks, mis hõlmab arutamiseks riigi kõiki värve; ja kaudset demokraatiat rakendatakse esindussüsteemi kaudu.