4 andmekogumisvõtted sotsiaalsetes uuringutes

Sotsiaalsed uuringud viiakse läbi probleemide lahendamiseks õpitud teooria ja teadmiste abil. Enne uuringute lõpetamist on üliõpilastele vajalik ka teadustöö. Sotsiaalsete uuringute kaudu peame uuritud materjale rakendama reaalses maailmas ja tunnustama ühiskonnas esinevaid mustreid. Uuringute läbiviimisel peame välja selgitama ka andmekogumise tehnikad, mis tuleb läbi viia.

Andmekogumisvõtted on meetodid, mida teadlased valdkonna andmete saamiseks kasutavad. Sotsiaaluuringutes on tavaliselt kasutusel mitu tehnikat, nimelt küsimustikud, kirjanduse uurimine, intervjuud ja vaatlused.

Küsimustik

Küsimustik või küsimustik on andmekogumise tehnika, mille abil küsitakse vastajatele vastuseid tavaliselt kirjalikult. Küsimustikku kasutatakse siis, kui teadlased soovivad teada saada vastajate põhjal elanikkonna arusaamu või harjumusi. Jagatud küsimustikku tuleb eelnevalt testida, et teada saada, kas sisestatud küsimusi saab kasutada kehtiva ja usaldusväärse mõõtevahendina. Küsimustik võib olla trükitud või veebiküsimustiku vormis .

Kirjanduse arvustus

Andmekogumistehnikad, mida kasutatakse ka laialdaselt, on kirjandusuuringud. Raamatukogu uuringud koguvad asjakohaseid andmeid raamatutest, teadusartiklitest, uudistest ja muudest usaldusväärsetest uurimisteemalistest allikatest.

(Loe ka: Sotsiaalsete uurimismeetodite määratlus ja tingimused)

Kirjandusõpe võib tugevdada uurimistöö tausta ja võimaldada meil uurida varasemaid uuringuid, et saaksime teha uuemaid uuringuid.

Intervjuu

Uuringuteks vajaliku teabe saamiseks viidi intervjuud läbi vastajate või informantidega küsimustele ja vastustele. Intervjuusid kasutatakse informantide teabe või subjektiivse ettekujutuse kogumiseks uuritava teema kohta. Varasemad teadlased peavad intervjuuküsimused eelnevalt ette valmistama. Sarnaselt küsimustikule tuleb intervjuuküsimuste võimekust testida, et teadlased saaksid nõutavad andmed.

Vaatlus

Vaatlus on andmete kogumise tehnika otsese vaatluse teel. Teadlased teevad meele abil vaatluse all uuritava objekti kohapeal. Teadlased paiknevad vaatlejana või autsaiderina. Vaatluse abil andmete kogumisel saavad teadlased kasutada märkmeid või salvestisi. Vaatlus võib olla osalus, see tähendab siis, kui uurija liitub ja teostab tegevust oma vaatlusobjektiga.