4 peamist mõtet 1945. aasta põhiseaduse preambulis, mis need on?

Kas olete kunagi kooli aktuse ajal lugenud 1945. aasta põhiseaduse (UUD) avateksti? Selle eesmärk on tutvustada riigi tulevastele põlvedele 1945. aasta põhiseaduse kui maailma põhiosa preambuli peamisi ideid.

Indoneesia Vabariigi 1945. aasta põhiseaduse preambulis on sisu, mis koosneb neljast lõigust, kus 1945. aasta põhiseaduse avamise igal lõigul on erinev tähendus ja sisu. Peale selle on igal lõigul oma eriline tähendus, kui seda edasi uurida. Kui tekstil on eriline tähendus, peab sellel olema ka punkt.

1945. aasta põhiseaduse preambuli peamised ideed on seaduse enda sisemise õhkkonna kirjeldus, kõik need mõttekohad kehastavad seaduse ideaale, mis reguleerivad nii kirjutatud kui kirjutamata riigiõiguse alust.

Põhimõtteliselt on 1945. aasta põhiseaduse preambuli põhiideede olemus jagatud neljaks, nimelt ühtsuse, sotsiaalse õigluse, inimeste suveräänsuse ja jumalikkuse põhiideedeks.

Ühtsuse mõte

Sellest eeldusest võib lugeda, et "riik kaitseb kõiki maailma rahvaid ja kogu maailma verd ühtsuse alusel". See eeldus ütleb selgelt, et riik on valmis kaitsma oma inimesi ja kogu maailma piirkonda individualistlike või grupivaadete eest.

(Loe ka: Pancasila kui riigi aluse tähendus ja tähtsus)

Sotsiaalse õigluse põhimõtted

Teine mõttepõhimõte on järgmine: "Riik tahab luua sotsiaalse õigluse kõigile maailma inimestele". See peegeldab Pancasila viiendat põhimõtet, mis on mõeldud selleks, et inimestel oleks arusaam ja teadlikkus iga inimese õigustest ja kohustustest. 1945. aasta põhiseaduse preambuli peamised ideed tehti 1945. aasta põhiseaduse artiklite 27–34 põhjal.

Rahva suveräänsuse põhimõte

Kolmas mõttekoht peegeldab Pancasila neljandat põhimõtet, mis keskendub inimeste suveräänsusele. Demokraatia ja konsensuskokkuleppe süsteemi rakendava riigina loodetakse, et rahva suveräänsus ja konsulteerimine / esindamine saavad maailmas sujuvalt toimida vastavalt rahva suveräänsuse reeglile, nimelt rahva suveräänsusele, mida rakendatakse vastavalt seadusele. See idee loodi 1945. aasta põhiseaduse artikli 1 lõigete 2–3 ja artikli 27 alusel.

Jumalik mõte

Neljas mõttepõhimõte on Pancasila esimese ja teise ettekirjutuse teke. Sellest eeldusest võib lugeda, et "riik põhineb ühel jumalusel, õiglase ja tsiviliseeritud inimkonna alusel". See põhimõte rõhutab kaudselt valitsust ja muid õiguslikke vahendeid, et jätkata inimliku hea iseloomu ja Jumala pühendumise rakendamist.

Loodetavasti saab inimväärikust kaitsta ka igas olukorras ja igal ajal. 1945. aasta põhiseaduse neljanda preambuli eeldus tehti 1945. aasta põhiseaduse artiklite 34–37 põhjal.